Eesti keel

Eesti keele kui teise keele õpetuse eesmärgid, sisu ning korraldus

Õppe-ja kasvatustegevuse eesmärgid on, et laps:

1) tunneb huvi eesti keele ja kultuuri vastu;

2) soovib ja julgeb eesti keeles suhelda nii eakaaslaste kui ka täiskasvanutega;

3) tunneb ära ja saab aru eestikeelsetest sõnadest ning lihtsamatest väljenditest;

4) kasutab lihtsamaid eestikeelseid sõnu ja väljendeid igapäevases suhtluses.

Valdkonna „Eesti keel kui teine keel” sisu on:

  1. kuulamine
  2. kõnelemine
  3. eesti kultuuri tutvustamine.

Eesti keele kui teise keele õpe

  1. Lapsele, kelle kodune keel ei ole eesti keel, tagatakse eesti keele õpe.
  2. Lasteasutuses või selle rühmas, mille õppe- ja kasvatustegevus ei toimu eesti keeles, alustatakse laste eesti keele õpet kolmeaastaselt kas:
      *  eraldi keeletegevuste kaudu;
      *  keeleõpet teiste tegevustega lõimides;
      *  osalise keelekümbluse metoodikat rakendades.
  3. Eesti keele õppe eeldatavate tulemuste kavandamisel arvestatakse nii laste arengutaset, vanust kui ka eesti keele õppe mahtu ning metoodikat.
  4. Erivajadustega lapsele koostatakse eesti keele kui teise keele õpetamiseks vajadusel individuaalne arenduskava.

Õppe-ja kasvatustegevust kavandades ning korraldades

1) peetakse oluliseks eesti keelt kuulata ja omandada keeleoskus tegevuste käigus, kus sõnalist suhtlemist toetab kontekst (nt ümbritsevad esemed jmt);

2) pööratakse erilist tähelepanu erinevate meelte kaasamisele ja näitlikustamisele: kasutatakse miimikat, kehakeelt, žeste, intonatsiooni, muusikat, rütmi ja mitmesuguseid näitlikke vahendeid;

3) suunatakse last õpitavat keelt kasutama igapäevategevustes ning suheldes, luues selleks lapsi huvitavaid olukordi, sh väljaspool lasteaeda (kauplus, teater, spordivõistlus, õppekäik jm);

4) korratakse õpitut erinevates kontekstides ja suhtlussituatsioonides, keeleõpet seotakse teiste tegevustega: liikumise, laulmise, käelise tegevuse, vaatlemise jm-ga;

5) vestlusteemade valimisel lähtutakse lapse kogemustest, samateemalistest vestlustest rühmas või kodus (emakeeles);

6) valitakse mitmekesiseid pildirikkaid ja lihtsama keelega raamatuid ette- ja ühislugemiseks;

7) kasutatakse kaasaaegsed digiseadmed keeleõppes;

8) pedagoog rõhutab õige kõne mudelite kasutamist ning osutab vigadele delikaatselt, korrates sõna või fraasi korrektsena.

Meie lasteaia keelekümblusrühma põhimõtted

  • Üks inimene, üks keel;
  • Järjekindel sihtkeele kasutus;
  • Õppimine mängu kaudu;
  • Lapsekeskne rühmaruum;
  • Perekonna osalus;
  • Keeleprogrammi ning täiskasvanute ja laste ühine tegevus peavad olema kooskõlas laste individuaalse arenguga ning arvestama laste isikupära ja perekondlikku tagapõhja;
  • Õpetajate koolitus, metoodiline nõustamine.