Eesti keele kui teise keele õpetuse eesmärgid, sisu ning korraldus
Õppe-ja kasvatustegevuse eesmärgid on, et laps:
1) tunneb huvi eesti keele ja kultuuri vastu;
2) soovib ja julgeb eesti keeles suhelda nii eakaaslaste kui ka täiskasvanutega;
3) tunneb ära ja saab aru eestikeelsetest sõnadest ning lihtsamatest väljenditest;
4) kasutab lihtsamaid eestikeelseid sõnu ja väljendeid igapäevases suhtluses.
Valdkonna „Eesti keel kui teine keel” sisu on:
- kuulamine
- kõnelemine
- eesti kultuuri tutvustamine.
Eesti keele kui teise keele õpe
- Lapsele, kelle kodune keel ei ole eesti keel, tagatakse eesti keele õpe.
- Lasteasutuses või selle rühmas, mille õppe- ja kasvatustegevus ei toimu eesti keeles, alustatakse laste eesti keele õpet kolmeaastaselt kas:
- eraldi keeletegevuste kaudu;
- keeleõpet teiste tegevustega lõimides;
- osalise keelekümbluse metoodikat rakendades;
- pilootprojekti raames.
- Eesti keele õppe eeldatavate tulemuste kavandamisel arvestatakse nii laste arengutaset, vanust kui ka eesti keele õppe mahtu ning metoodikat.
- Erivajadustega lapsele koostatakse eesti keele kui teise keele õpetamiseks vajadusel individuaalne arenduskava.
Õppe-ja kasvatustegevust kavandades ning korraldades
1) peetakse oluliseks eesti keelt kuulata ja omandada keeleoskus tegevuste käigus, kus sõnalist suhtlemist toetab kontekst (nt ümbritsevad esemed jmt);
2) pööratakse erilist tähelepanu erinevate meelte kaasamisele ja näitlikustamisele: kasutatakse miimikat, kehakeelt, žeste, intonatsiooni, muusikat, rütmi ja mitmesuguseid näitlikke vahendeid;
3) suunatakse last õpitavat keelt kasutama igapäevategevustes ning suheldes, luues selleks lapsi huvitavaid olukordi, sh väljaspool lasteaeda (kauplus, teater, spordivõistlus, õppekäik jm);
4) korratakse õpitut erinevates kontekstides ja suhtlussituatsioonides, keeleõpet seotakse teiste tegevustega: liikumise, laulmise, käelise tegevuse, vaatlemise jm-ga;
5) vestlusteemade valimisel lähtutakse lapse kogemustest, samateemalistest vestlustest rühmas või kodus (emakeeles).