Eesti keele õpetuse eesmärgid, sisu ning korraldus
Väike laps omandab keele oskusi peamiselt läbi aktiivse mängu ja suhtluse ning kuulamise kaudu. Laps omandab oma teadmised keskkonna ja kultuuri kohta eelkõige läbi täiskasvanu. Keelt kasutame oma mõtete väljendamiseks. Lasteaias on oluline varakult juba panna rõhku keele ja kõne oskuste arendamisele, et laps õpiks oma soove ja mõtteid väljendama ning kuuldut ka analüüsima. Õpetaja ülesanne on luua sobivad tingimused kõne arenguks, lähtuda lapse keeleoskuse tasemest ja vanusest, et toetada keeleoskuse positiivset arengudünaamikat.
Õppe-ja kasvatustegevuse eesmärgid on, et laps:
1) tunneb huvi eesti keele ja kultuuri vastu;
2) soovib ja julgeb eesti keeles suhelda nii eakaaslaste kui ka täiskasvanutega;
3) tunneb ära ja saab aru eestikeelsetest sõnadest ning lihtsamatest väljenditest;
4) kasutab eestikeelseid sõnu ja väljendeid igapäevases suhtluses.
Eesti keele õpe
lastehoius ning lasteaias kõigile lastele tagatakse eesti keele õpe.
lasteaia õppe- ja kasvatustegevus toimub eesti keeles, alustatakse laste eesti keele õpet varajases eas.
eesti keele õppe eeldatavate tulemuste kavandamisel arvestatakse laste arengutaset ja vanust.
erivajadustega lapsele vajadusel koostatakse eesti keele õpetamiseks individuaalne arenduskava.
Keel ja Kõne valdkonna oskuste toetamiseks:
• Loome lapsele võimalusi keelt kuulata ja aktiivselt kasutada õppe- ja kasvatustegevustes ning igapäevatoimingutes, arvestades lapse vanust ja keeleoskuse taset.
• Pakume võimalusi tutvuda eesti keele, teiste keelte ja kultuuridega, väärtustades lapse kodukeelt ja kultuurilist tausta.
• Kasutame keele arengu toetamisel erinevaid meeli ja näitlikustamist – rakendame miimikat, kehakeelt, žeste, intonatsiooni, muusikat, rütmi, liikumist ja näitlikke vahendeid.
• Kordame ja kinnistame õpitut erinevates olukordades ja suhtlussituatsioonides, võimaldades lapsel kasutada omandatud sõnu ja väljendeid nii lasteaias kui ka igapäevaelus väljaspool lasteaeda.
• Toetame lapse suhtlemisoskuse kujunemist: julgusta last oma mõtteid, soove ja vajadusi väljendama ning kasuta suhtlemisel eakohaseid keele- ja kõnevahendeid.
• Toetame kirjanduse mõistmist ja huvi selle vastu ettelugemise, raamatute ja illustratsioonide vaatamise, jutustamise, dramatiseerimise, joonistamise ning oma raamatute koostamise kaudu.
• Toetame lugemishuvi ning lugemis- ja kirjutamisvalmiduse kujunemist pildirikaste ja žanriliselt mitmekesiste raamatute, õppe- ja mänguvahendite ning eakohaste meediumide ja digivahendite kasutamise kaudu.
• Tutvustame lapsele suulist ja kirjalikku kultuuripärandit ning loo võimalusi laulude, luuletuste, rahvajuttude, vanasõnade, mõistatuste ja teiste eakohaste tekstide kaudu lapse keele- ja kultuurihuvi ning väärtushinnangute kujunemiseks.