Narva Lasteaia Käoke üheks õppe- ja kasvatustegevuse põhimõteteks on laste digipädevuse alusoskuste kujundamine. Miks on oluline kujundada laste digipädevusi juba lasteaias? Meid ümbritseb iga päev tehnoloogia, lapsed puutuvad kokku kõikvõimalike digivahenditega varajasest east saadik, tunnevad ja käsitlevad neid palju rohkem ja osavamalt kui nende vanemad või õpetajad lasteaias. Tavaliselt piirduvad laste oskused digivahendite kasutamisel just mängudega: nt. nutitelefon, mängukonsool, millega saab laps ilma väljaõppeta hästi hakkama. Tänapäevased IT-teenused on kasutajasõbralikud ja intuitiivselt arusaadavad. Kuna meie maailm on iga aastaga elektroonilisem, siis meie lasteaed pooldab seda mõtet, et on vaja lastele õpetada, kuidas õigesti erinevaid digivõimalusi kasutada.
Alustasime lihtsamatest asjadest, mis on lastele aimatavad ja meeldivad. Muidugi, on olemas meil ka interaktiivsed tahvlid rühmades ning õpetajad korraldavad õppetegevusi ka nende aktiivsel kasutamisel. Aga lastelemmikud on siiski meie uued põrandarobotid.
Narva Lasteaia Käoke projekt robootiliste vidinate õppetöös kasutamisest sai 2017. aastal rahalise toetuse HITSA poolt ning tulemusena olid soetatud laste õppetegevuste mitmekesistamiseks robotid. Nii ilmusid lasteaias Bee- ja Blue botid ja teised vajalikud õppematerjalid: õppematid, pildid, kaardid. 2017. a. septembrist hakkasid lasteaia vanemad rühmad kasutama digiseadmeid igapäevases õppetegevuses. Bee- ja Blue- botide abil omavad lapsed esimesi teadmisi lihtsamate digiseadmete juhtimisest ja programmeerimisest, laste jaoks loomulikul viisil: mängu kaudu. Armsad väikesed põrandarobotid aitavad lapsi oma teadmisi, loovust, mõju arendada. Lisaks, on see väga lõbus!
Kogu aeg täiendame oma robotite kogumit. Õpetajate abiks on Bee- ja Blue botid, Dash, Ozobot, Edison, Codey Rocky ja Matatalab. Õppime programmeerima ka tahvelarvutite abil: kasutame Osmo Codingu mänge. Konstrueerime LEGO WeDo 2.0 kasutamisel. Viimasena tulid meie lasteaeda puutetundlik laud ja eesti keeles rääkiv tigu Qobo. Neid kasutame eesti keele õppe toetamisel. Pakume meie lastele kaasaaegseid, huvitavaid ja põnevaid digivahendeid, et motiveerida neid õppimisele ja tutvuda programmeerimise alusoskustega.
Õppekavast väljavõte
Õppe- ja kasvatustegevuse põhimõtted
Lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimise põhimõteteks on:
1) lapse individuaalsuse ja tema arengupotentsiaali arvestamine;
2) lapse tervise kaitse ja tugevdamine, tervete eluviiside ja harjumuste kujundamine.
3) lapse loovuse ja iseseisvuse toetamine;
4) mängu kaudu õppimine;
5) digipädevuse alusoskuste kujundamine;
6) lapse ümbritsevasse maailma sh. loodusesse hooliva suhtumise kujundamine;
7) lapsele turvatunde, eduelamuste tagamine;
8) kodu ja lasteasutuse meeskonnatöö;
9) eesti kultuurtraditsioonide väärtustamine ning teiste kultuuride eripäraga arvestamine.
Tunnetus- ja õpioskused
Tunnetusoskus tähendab oskust tahtlikult juhtida oma tunnetusprotsesse, st oskust juhtida oma taju, tähelepanu, mälu, mõtlemist, emotsioone ja motivatsiooni.
Õpioskuste all mõistetakse lapse suutlikkust hankida teavet, omandada teadmisi ja oskusi ning uurida ja katsetada. Õpioskused kujunevad tunnetusoskuste arengu alusel.
Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6 – 7aastane laps:
- Saab aru lihtsamatest seostest (hulk, põhjus, tagajärg), tajub esemeid, sündmusi ja nähtusi tervikuna;
- Mõtleb nii kaemuslik-kujundlikult kui ka verbaalselt, saab kuuldust aru, reageerib sellele vastavalt ning kasutab arutlevat dialoogi;
- Tegutseb sihipäraselt, on suuteline keskenduma kuni pool tundi;
- Kavandab ja korraldab oma igapäevategevusi ja viib alustatud tegevused lõpuni;
- Tegutseb uudses olukorras täiskasvanu juhiste järgi;
- Suhtub õppimisse positiivselt – tahab õppida, uurida, esitada küsimusi, avastada ja katsetada;
- Rühmitab esemeid ja nähtusi erinevate tunnuste alusel;
- Kasutab materjali meeldejätmiseks kordamist;
- Omab esimesi teadmisi lihtsamate digiseadmete juhtimisest ja programmeerimisest.
Õppe-ja kasvatustegevuse korraldus (päevakava koostamise põhimõtted, õppe- ja kasvatustegevuse kavandamise perioodi pikkus), sealhulgas suvel
Õppetöös kasutatakse kaasaegsed õppevahendid, nt. targad elektroonilised seadmed Bee-bot ja Blue-bot. Digiseadmetega õppetegevus korraldatakse regulaarselt aiarühmades (alates 4. eluaastast).
Valdkond „ Eesti keel kui teine keel”. Keele ja kõne õpetuse eesmärgid, sisu ning korraldus
Õppe-ja kasvatustegevust kavandades ning korraldades:
1) peetakse oluliseks eesti keelt kuulata ja omandada keeleoskus tegevuste käigus, kus sõnalist suhtlemist toetab kontekst (nt ümbritsevad esemed jmt);
2) pööratakse erilist tähelepanu erinevate meelte kaasamisele ja näitlikustamisele: kasutatakse miimikat, kehakeelt, žeste, intonatsiooni, muusikat, rütmi ja mitmesuguseid näitlikke vahendeid;
3) suunatakse last õpitavat keelt kasutama igapäevategevustes ning suheldes, luues selleks lapsi huvitavaid olukordi, sh väljaspool lasteaeda (kauplus, teater, spordivõistlus, õppekäik jm);
4) korratakse õpitut erinevates kontekstides ja suhtlussituatsioonides, keeleõpet seotakse teiste tegevustega: liikumise, laulmise, käelise tegevuse, vaatlemise jm-ga;
5) vestlusteemade valimisel lähtutakse lapse kogemustest, samateemalistest vestlustest rühmas või kodus (emakeeles);
6) valitakse mitmekesiseid pildirikkaid ja lihtsama keelega raamatuid ette- ja ühislugemiseks;
7) kasutatakse kaasaaegsed digiseadmed keeleõppes;
8) pedagoog rõhutab õige kõne mudelite kasutamist ning osutab vigadele delikaatselt, korrates sõna või fraasi korrektsena.